Hambaravi Tartus – Tervisekassa lepingupartner

Kuidas toimib Tervisekassa hambaravihüvitis?

Tervisekassa andmetel saavad kõik täiskasvanud igal aastal hambaravi tavahüvitist 60 eurot, millest patsient tasub ise vähemalt poole ehk 50%. Hüvitis kehtib ainult Tervisekassa lepingupartneri juures ravi saades – Stigma on selline lepingupartner, seega rakendub hüvitis meie juures automaatselt ja eraldi taotlemist ei ole vaja.

Osadel inimestel on õigus kõrgendatud hüvitisele 105 eurot aastas, millest patsient tasub ise vähemalt 12,5%. Tervisekassa andmetel kuuluvad kõrgendatud hüvitise saajate hulka rasedad, kuni 1-aastase lapse emad, töötud, toimetulekutoetuse saajad, vanaduspensionärid (alates 63. eluaastast), töövõimetus- või töövõimetoetuse saajad ning suurenenud hambaravivajadusega inimesed.

Hüvitise kasutamata osa ei kandu järgmisse aastasse üle – kui aasta jooksul hüvitist ei kasuta, see lihtsalt aegub. Lisaks hüvitisele võib visiidil lisanduda visiiditasu kuni 5 eurot; rasedad on visiiditasust vabastatud.

Kui sa ei ole kindel, kas kuulud kõrgendatud hüvitise saajate hulka või kui palju hüvitist on sel aastal veel kasutamata, aitab meie registratuur sind telefonil 740 2024.

Milliseid hambaraviteenuseid Stigma pakub?

Stigma hambaravis saab teha nii ennetavaid kui ka ravivaid protseduure – meie juures on võimalik hambahaiguste ennetus, hammaste ravi, hammaste eemaldamine, proteesimine ning suukirurgia. Vajadusel saab keerukamad protseduurid teha üldnarkoosis.

Hambahaiguste profülaktika ehk ennetus tähendab hammaste ja igemete tervise regulaarset jälgimist, et probleeme varakult märgata ja tõsisemaid ravisid vältida. Regulaarne kontroll aitab hoida hambad ja igemed kauem terved.

Hambaravi ja hammaste eemaldamise puhul tegeleme nii hammaste raviga kui ka olukordadega, kus hammast enam säilitada ei õnnestu ja see tuleb eemaldada. Sobiva lahenduse valib arst pärast suu ülevaatust.

Hammaste proteesimine aitab taastada puuduvaid hambaid, et närimine ja naeratus oleksid taas mugavad. Konkreetse proteesilahenduse sobivust hindab arst individuaalselt.

Soovi või vajaduse korral saab hammaste ravi ja eemaldamise teha ka üldnarkoosis – see sobib eelkõige tugeva hambaravihirmu, keerukamate protseduuride või erivajaduste korral. Sellest saad lähemalt lugeda üldnarkoosis hambaravi lehelt.

Kardan hambaarsti – mida teha?

Hambaravihirm on väga levinud ja sellega saab arvestada – kõige tähtsam on rääkida oma hirmust otse arstile juba visiidi alguses. Kui arst teab, mis sind muretsema paneb, saab ta ravi rahulikumas tempos läbi viia, iga sammu enne selgitada ja teha vajadusel pause.

Sageli aitab järkjärguline lähenemine: alustada lihtsamast, näiteks ülevaatusest ja tutvumisest, ning liikuda ravini alles siis, kui tunned end kindlamalt. Nii tekib usaldus arsti ja patsiendi vahel ning visiidid muutuvad tavaliselt kergemaks.

Kui hirm on väga tugev või kui vajad ulatuslikumat ravi, on üks võimalus teha hambaravi üldnarkoosis. Seda saab arstiga arutada ja koos otsustada, kas see on sinu jaoks sobiv lahendus.