Hambaravi Tartus – Tervisekassa lepingupartner

Kuidas toimib Tervisekassa hambaravihüvitis?

Tervisekassa andmetel saavad kõik täiskasvanud igal aastal hambaravi tavahüvitist 60 eurot, millest patsient tasub ise vähemalt poole ehk 50%. Hüvitis kehtib ainult Tervisekassa lepingupartneri juures ravi saades – Stigma on selline lepingupartner, seega rakendub hüvitis meie juures automaatselt ja eraldi taotlemist ei ole vaja.

Osadel inimestel on õigus kõrgendatud hüvitisele 105 eurot aastas, millest patsient tasub ise vähemalt 12,5%. Tervisekassa andmetel kuuluvad kõrgendatud hüvitise saajate hulka rasedad, kuni 1-aastase lapse emad, töötud, toimetulekutoetuse saajad, vanaduspensionärid (alates 63. eluaastast), töövõimetus- või töövõimetoetuse saajad ning suurenenud hambaravivajadusega inimesed.

Hüvitise kasutamata osa ei kandu järgmisse aastasse üle – kui aasta jooksul hüvitist ei kasuta, see lihtsalt aegub. Lisaks hüvitisele võib visiidil lisanduda visiiditasu kuni 5 eurot; rasedad on visiiditasust vabastatud.

Kui sa ei ole kindel, kas kuulud kõrgendatud hüvitise saajate hulka või kui palju hüvitist on sel aastal veel kasutamata, aitab meie registratuur sind telefonil 740 2024.

Milliseid hambaraviteenuseid Stigma pakub?

Stigma hambaravis saab teha nii ennetavaid kui ka ravivaid protseduure – meie juures on võimalik hambahaiguste ennetus, hammaste ravi, hammaste eemaldamine, proteesimine ning suukirurgia. Vajadusel saab keerukamad protseduurid teha üldnarkoosis.

Hambahaiguste profülaktika ehk ennetus tähendab hammaste ja igemete tervise regulaarset jälgimist, et probleeme varakult märgata ja tõsisemaid ravisid vältida. Regulaarne kontroll aitab hoida hambad ja igemed kauem terved.

Hambaravi ja hammaste eemaldamise puhul tegeleme nii hammaste raviga kui ka olukordadega, kus hammast enam säilitada ei õnnestu ja see tuleb eemaldada. Sobiva lahenduse valib arst pärast suu ülevaatust.

Hammaste proteesimine aitab taastada puuduvaid hambaid, et närimine ja naeratus oleksid taas mugavad. Konkreetse proteesilahenduse sobivust hindab arst individuaalselt.

Soovi või vajaduse korral saab hammaste ravi ja eemaldamise teha ka üldnarkoosis – see sobib eelkõige tugeva hambaravihirmu, keerukamate protseduuride või erivajaduste korral. Laste kohta saate lähemalt lugeda laste hambaravi üldnarkoosis lehelt.

Kardan hambaarsti – mida teha?

Hambaravihirm on väga levinud ja sellega saab arvestada – kõige tähtsam on rääkida oma hirmust otse arstile juba visiidi alguses. Kui arst teab, mis sind muretsema paneb, saab ta ravi rahulikumas tempos läbi viia, iga sammu enne selgitada ja teha vajadusel pause.

Sageli aitab järkjärguline lähenemine: alustada lihtsamast, näiteks ülevaatusest ja tutvumisest, ning liikuda ravini alles siis, kui tunned end kindlamalt. Nii tekib usaldus arsti ja patsiendi vahel ning visiidid muutuvad tavaliselt kergemaks.

Kui hirm on väga tugev või kui vajad ulatuslikumat ravi, on üks võimalus teha hambaravi üldnarkoosis. Seda saab arstiga arutada ja koos otsustada, kas see on sinu jaoks sobiv lahendus.

Kellele sobib üldnarkoosis hambaravi?

Üldnarkoosis hambaravi sobib patsientidele, kellele tavapärane ravi ärkvelolekus ja kohaliku tuimestusega ei ole võimalik või jõukohane. See on üks võimalik lahendus, mille sobivust hindab alati arst individuaalselt, arvestades patsiendi tervislikku seisundit ja ravivajadust.

Arst kaalub üldnarkoosis ravi eelkõige järgmistes olukordades. Lõpliku otsuse teeb arst alati vestluse ja eelhindamise põhjal.

• tugev hambaravihirm, mis takistab ravi ärkvelolekus
• mitme või keeruka hamba eemaldamine ühe korra jooksul
• lõikumata või luusse kinnitunud hammaste eemaldamine
• tugev okserefleks, mis segab tavapärast ravi
• erivajadused, mille tõttu koostöö ärkvelolekus on raskendatud
• allergia kohalike tuimestite suhtes
• väikelaste hambaravi, kui ravi ärkvelolekus ei ole võimalik

Kuidas valmistuda ja kuidas ravipäev kulgeb?

Ettevalmistus algab eelhindamisest: arst tutvub teie terviseseisundiga, selgitab protseduuri käiku ja võtab teilt teadliku nõusoleku. Enne protseduuri tuleb olla söömata ja joomata – täpse paastuaja ja juhised annab arst enne protseduuri. Ägeda infektsiooni või haigestumise korral tuleb ühendust võtta, sest siis võib protseduur edasi lükkuda.

Ravipäeval viiakse kokkulepitud sekkumine läbi üldnarkoosis, patsiendi une ajal. Kuna narkoos mõjutab tähelepanu ja reaktsioonivõimet, on koju minekuks vaja saatjat – iseseisvalt sõidukit juhtida ei tohi. Arst ja meeskond selgitavad iga sammu eelnevalt läbi ning vastavad teie küsimustele.

Kuidas kulgeb taastumine pärast üldnarkoosi?

Taastumine on individuaalne ja sõltub tehtud protseduurist ning teie üldisest tervisest, mistõttu täpsed juhised annab teile arst pärast sekkumist. Üldjoontes vajab keha pärast üldnarkoosi puhkust ja tavapärane enesetunne taastub järk-järgult.

Arst annab kaasa konkreetsed soovitused söömise, hügieeni ja võimaliku valuvaigistuse kohta ning selgitab, millal on kontroll või millistel märkidel tuleb kliinikuga ühendust võtta. Kõikide küsimuste korral saate helistada numbril 740 2024.

Kui turvaline üldnarkoosis hambaravi on?

Üldnarkoosis hambaravi on levinud ja aastatega välja kujunenud ravivõimalus, kuid nagu iga protseduur, sealhulgas üldnarkoos, on ka see seotud teatud riskiga. Just seetõttu eelneb ravile hoolikas eelhindamine ja arst arutab teiega läbi kõik olulise.

Protseduure teostavad kvalifitseeritud hambaarstid ja narkoosi eest vastutavad kliiniku anestesioloogid. Stigma Erakliinikul on vastutuskindlustus PZU Kindlustuses. Teie seisundit jälgitakse protseduuri ajal ja arst annab teile kõik vajalikud juhised nii enne kui ka pärast ravi.